Facebook, mis on nüüd osa suuremast emaettevõttest Meta Platforms, on pärast selle asutamist 2004. aastal Mark Zuckerbergi ja tema Harvardi ülikooli kolledži toakaaslaste poolt märkimisväärselt arenenud. Aastate jooksul, kui Facebook laienes ülemaailmseks tehnoloogiliseks jõujaamaks, muutusid selle omandiõiguse küsimused keerukamaks. Kuigi see on avalikult kaubeldav, jääb Facebooki kontrolli tuum Mark Zuckerbergile, kellel on märkimisväärne võim ettevõtte juhtimise ja otsuste üle. Selles artiklis käsitletakse seda, kellele Facebook kuulub, kuidas selle omandiõigus on üles ehitatud ja millised on peamised aktsionärid, kes seda sotsiaalmeediahiiglast mõjutavad.
Facebooki kaasasutaja Mark Zuckerberg hoiab ettevõtte üle suurimat kontrolli. Kuigi ta ei oma enamust ettevõtte koguaktsiatest, on tal eriline aktsiaklass, mis annab talle ligikaudu 60% hääleõigusest. See annab Zuckerbergile enneolematu mõju Facebooki strateegilise suuna ja pikaajaliste eesmärkide üle. Zuckerbergi omandiõigus on olnud arutelu teema, kuna paljud kriitikud väidavad, et nii suur kontroll ühe inimese käes võib välist sisendit lämmatada. Tema juhtpositsioonile omistatakse aga ka Facebooki meteoriline tõus.
2021. aasta oktoobris nimetati Facebook ümber metaplatvormiks, andes märku nihkest "metaversiooni" arendamise suunas. Vaatamata sellele muudatusele jääb ettevõtte omanike struktuur suures osas samaks, Zuckerbergi kontrolli all on endiselt. Meta Platforms hõlmab nüüd teiste tütarettevõtete hulgas Facebooki, Instagrami, WhatsAppi ja Oculust, muutes selle mitmekülgseks tehnoloogiliseks konglomeraadiks. Meta aktsionäride hulka kuuluvad institutsionaalsed investorid, riskifondid ja üksikinvestorid, kuid Zuckerbergi ainulaadne aktsiastruktuur tagab tema kontrolli.
Kuigi Mark Zuckerbergil on märkimisväärne võim, omavad suured institutsionaalsed investorid, nagu Vanguard Group ja BlackRock, ka märkimisväärseid osasid Meta aktsiatest. Need finantsettevõtted on omakapitali poolest suurimad aktsionärid, kuid nende hääleõigus on võrreldes Zuckerbergiga piiratud tema aktsiate eriklassi tõttu. Institutsionaalne omandiõigus on aktsiaturgude usalduse säilitamiseks ja Meta Platformsi finantsstabiilsuse tagamiseks ülioluline.
Tõenäoliselt ei muutu Facebooki omandiõigus lähitulevikus dramaatiliselt. Kuni Zuckerberg säilitab oma enamuse hääleõiguse, jätkab ta ettevõtte tuleviku tüürimist. Kuna aga Meta mitmekesistub uuteks tehnoloogiateks nagu virtuaalreaalsus ja metaversum, võib aktsionäride mõju areneda. Üha kasvav avalikkuse kontroll sotsiaalmeedia platvormide mõju üle ühiskonnale võib pikas perspektiivis survestada ka muutusi juhtimises ja omandisuhetes.
Kuna Facebook kasvab ja areneb, on endiselt küsimusi selle kohta, kas Zuckerbergi kontroll väheneb tulevikus. Seni on vähe viiteid selle kohta, et ta kavatseb tagasi astuda või oma mõjuvõimu vähendada. Kuna aga tehnoloogiatööstus seisab silmitsi üha suureneva kontrolli ja reguleerimisega, on võimalik, et välised tegurid, nagu valitsuse sekkumine või aktsionäride aktiivsus, võivad mõjutada Facebooki omandistruktuuri. Küsimus, kellele Facebook kuulub, on mitmetahuline. Kuigi Mark Zuckerberg jääb platvormi domineerivaks jõuks, jagatakse omandiõigus avalike investorite ja institutsionaalsete sidusrühmade vahel. Üleminek ettevõttele Meta Platforms Inc on ainult tugevdanud Zuckerbergi kontrolli, andes selgelt mõista, et ta jätkab ettevõtte tuleviku kujundamist. Pidevalt areneva tehnoloogiamaastiku juures on aga huvitav näha, kuidas Facebooki omandistruktuur lähiaastatel kohaneb.
Mark Zuckerbergile kuulub ligikaudu 13% Meta koguaktsiatest. Siiski omab ta enamust B-klassi aktsiatest, mis annab talle umbes 58% hääleõigusest, mis võimaldab tal säilitada kontrolli ettevõtte üle.
Facebooki IPO 2012. aastal võimaldas avalikkusel osta A-klassi aktsiaid, muutes ettevõtte avalikuks. Kuigi see tõi turule uusi investoreid, säilitas Zuckerberg kontrolli, kuna talle kuulus suurem osa suurema hääleõigusega B-klassi aktsiatest.
Institutsionaalsed investorid nagu Vanguard Group, BlackRock ja Fidelity omavad märkimisväärses koguses Meta avalikke aktsiaid. Kuigi neil ei ole Zuckerbergiga võrreldes märkimisväärset hääleõigust, saavad nad aktsionäride koosolekute kaudu mõjutada ettevõtte finantstulemusi ja omada sõnaõigust juhtimises.